Oleme nüüdseks jõudnud oma projektiga sinnamaale, kus lammutamise asemel on tarvis hakata kõike nullist üles ehitama. Kes mäletab, siis lammutamine läks meil vägagi lõbusalt – sikutasime laest alla vanad MDF plaadid ning lõhkusime välja sisseehitatud nõukaaegsed seinakapid ning lammutasime maha vannituba ja wc’d eraldava mittekandva vaheseina. Nüüd oleme aga oma objektiga seal maal, kus tuleb nullist üles ehitada nii uued seinad kui lagi. Ja nagu elus ikka – eks lammutada on ikka kergem kui luua. Jäädes ausaks, siis ega see etapp just eriline meelakkumine pole. 

Karkasside panekuga oli nii ja naa – kui said töövõtted selgeks, siis tegelikult oli seegi ülesanne üsna tehtav. Kristina muidugi oli väike kavalpea ning meelitas muudkui Andreed, et too on nii tubli ja andekas ning Andree muudkui paigaldaski siis Kristina asemel karkasse. 

Villa ladumine läks samuti ladusalt.  Kipsplaatidega aga kahjuks nii lihtsalt ei läinud – eriti lakke. Esmalt oli üksjagu tegemist, et kipsplaadid üldse laeni õiges asendis saada ning seejärel muidugi nõudis pisut vilumust püstoli kasutamine – et laseksid piisava tugevusega, et kruvi kenasti kinnituks , aga samas kruvi kipsist läbi ei laseks. Eks meil muidugi juhtus seda ka. 

Mida Kristina nendest töödest arvas? 

Kristina „Päris õudne oli ikka! Karkass oli isegi okei, aga see lagi oli ikka päriselt nii rets! Selle püstoliga ei saanud ma ikka üldse hakkama, ükski kruvi ei jäänud mul kinni ja püstol mu käes läks koguaeg rikki! Õudne töö! Mulle sellised tööd üldse ei meeldi. Värvimine on rohkem minu teema.“

Külastus sisustuspoodidesse

Mulle sisutuspoed väga meeldivad. Kristina ei ole nii suur poodlemise fänn ning tegi juba pooleldi lõunauinakut kui mina salongis alles kaubavalikuga tutvusin.

 

ISKU-sse läksime vaatama voodit, diivanit ja söögitoa mööblit. See vaatamine kulmineerus lõpuks aga muidugi selliseks, et ma armusin lihtsalt mootorigavoodisse, mida meil kohe kindlasti Sütiste tee korterisse tarvis ei ole. Minu isiklikku koju ka mitte (või kas ikka pole?). Ma võin küll eksida, aga minu meelest maksis see täiskomplektina 4300€, mis muidugi on päris kallis, aga kuna voodil ja mootoril on 10-aastane garantii, siis oma girl math’i tehes suutsin välja mõelda, et kümne aastapeale maksta 1,2€ / öö kohta kvaliteetse une eest ei olegi ju teab mis palju?

Lisaks oli seal MEGA äge kiik-tugitool, kus oli TÕESTI mega mugav. Meie Sütiste korterisse ma nii kalleid asju osta päris kindlasti ei raatsi ning teistpidi, ega seal poleks ka nii palju ruumi. Oma enda kodu osas on mul aga ikka dilemma, kas müüa või mitte – enne pole mõtet aga ülemäära mööbeldamisele panustada (olgugi, et ma siin lahkumineku tuhinas olen välja kõikides tubades vaibad, toolid, arvutitooli, diivanipadjad, diivanilauad jm). 

Mis me ISKU’st siis põnevat leidsime?


Korterisse valisime välja voodi Vaasa. Kuna voodi on üsna kallis, siis saime arvestatavalt kokku hoida baari- ja söögitoolide pealt.  Hetkel jäid meie valikusse söögitoolid Melilla ning nendega sobituvad baaritoolid Badalona. Lõbusamaks läks muidugi diivani valikuga. Hetkel oleks meie valikuks diivan Willard 4DIV. Kanga osas õnnestus Kristinal Kristiga jälle vaidlema minna – nimelt jäi Kristinale silma roheline diivan, ent Kristi arvates see hetkel meie värvigammaga ei ühti. Kristi ei pelga küll värve, ent jäädes truuks moodboardile, tuleks meil eelistada neutraalsemaid toone, nii et hetke valikusse jääks Alice 01 light beige toon. See, et kangaid ja poolsuseid saab valida, see pole mulle uudis. See aga, et enamikel diivanitel on võimalik ka materjali valida, seda ma tegelikult ei teadnud. Lapse- ja loomasõbralikke materjale on samuti tootevalikus, mida on oluliselt kergem puhastada. 

Ega ma täna ei oskagi veel öelda, mis meil lõpuks korterisse tuleb – eks peame mõõtma ja proovima, mis ära mahub, aga ilusaid asju oli NIIII palju. Veel jäid silma ka diivanilauad – Boavista ning Sullivan. Hetkel on need kõik ka -20% Rowico kampaaniaga allahindluses (väljaarvatud muidugi mu mootorvoodi 😀 ). Lisaks jäi kripeldama ka diivankapp Orion, mis oli soodsama hinnaga, kuna tegu on saalisnäidisega.

Selle saate tegemise juures on muidugi kõige hullem aga see, et nüüd on neid asju mul kõiki ka enda koju vaja ja näha on, et see vibe kandub muidugi terve võttemeeskonnale  – kel on uusi segisteid, kel diivanit ning kel mootorvoodit tarvis 😀 

Kristina : “Mulle ISKU-s väga meeldib. Ma leidsin nii ilusa rohelise diivani! See annaks väga ägeda efekti korterisse. Ma ainult ei saa aru, miks see Kristile ei meeldinud?! “
“Salong on neil väga äge. Neil on tõesti nii lai valik tooteid. Ma hakkasin juba endale ka koju tooteid vaatama –  seal oli kõike – diivaneid, voodeid, diivani- ja söögilaudu, toole ja terrassimööblit. Ma olin täiesti üllatunud, et neil nii suur kaubavalik on,” lisab Kristina.

Ausalt öeldes, kuna jutt läks liiga pikaks, siis kardinate juurde jõuame juba järgmises postituses, sest olgem ausad – kui on palju naisi ühe projekti kallal, on seal sama palju eriarvamusi ning üksmeelele jõudmine võib võtta oluliselt kauem aega.

Vaata täispikka saadet SIIT!


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga